Tere tulemast Janakkala Püha Laurentsiuse kirikusse!

Janakkala Püha Laurentsiuse kirik võeti kasutusele umbes 1500. aastal ja on viimane Häme keskaegsetest kivikirikutest . Kiriku ehitajaks peetakse Åke Totti, kes oli tol ajal Hämeenlinna kindluse peremees. Kiriku välisseinal on endiselt näha kolm Totti suguvõsa vappi.

Pärimuse kohaselt ehitati sellesse kohta esimene kirik juba 13. sajandil ristisõdade järel. Puidust kirik asus tõenäoliselt praeguse kellatorni ees.

Juba enne esimese kiriku ehitamist oli Janakkala kiriku ümbrus olnud hämelaste püha paik ja kooskäimise keskus. Kirikumäelt lõuna poole avaneb vaatajale kaunis ja väga vana kultuurmaastik. Räikälä jõe taga asuval Hakoisten linnamäel oli paganlik muinaslinnus.

Kirikumäe lähedal, praegusel Lauri loodus- ja muinsuskaitsealal, asub muistne Lauri allikas, millest jätkuvalt voolab selget vett. Selle allika ümber oli paganlikul ajastul jumal Taarale pühendatud hiiesalu. Rituaale viidi allikal läbi  Lauritsapäeval , ehk 10. augustil toimunud laatade ajal, kuni piiskopkond 18. sajandi alguses laadad keelas.

Lauri allika nimi pärineb Janakkala keskaegse kaitsepühaku Püha Laurentsiuse nimest. Sellele pühakule on pühendatud ka Janakkala kirik. Jutu järgi põletati diakon Laurentsius Vanas Roomas kristlaste tagakiusamise perioodil raudrestil peale seda kui ta oli piiskopi korraldusel müünud kiriku aarded ja jaganud raha vaestele.

Püha Laurentsiuse, soome keeles Lauri, pärimus levis koos kristlusega  ja mitmed kirikud Soomes pühendati talle. Lauri poole pöörduti põletushaavade, palaviku, lumbaago ning tulekahju korral. Lauri oli ka vaeste, raamatukoguhoidjate, tuletõrjujate, kokkade, pagarite, koolilaste ja võõrastemajapidajate pühak.

Meie kiriku esemetes on säilinud märke kirku minevikust, näiteks mõned keskaegsed pühakute kujud. Altari paremal küljel on näha tammest valmistatud Püha Lauri kuju, mis on voolitud ühest puust ja pärineb 14. sajandi algusest Gotlandilt.

Paremal kooriseinas on 15. sajandist pärit ristilöödu pilt, krutsifiks, mis renoveeriti aastal 2000. Altari vasakul pool on samuti 15. sajandist pärit Püha Olavi kuju. Samast sajandist on pärit ka kiriku tagaosas, ukse vasakul pool olev Püha Stephanose kuju, mille sai kirik rahvusmuuseumist tagasi 1998. aastal. Krutsifiks, Püha Lauri, Püha Olavi ja Püha Stephanose kujud on tõenäoliselt olnud juba praegusele kirikule eelnenud kirikuhoones. Stephanose kuju kõrval oleva missioniküünlajala "Elupuu" on kinkinud kirikule laevakruvitehas Finnscrew.

Kiriku põhjakülge paigutatud Jaakob vanema kuju on pärit 16. sajandi algusest. Meie kiriku muud vanad puukujud on rahvusmuuseumis.

Kiriku kantsel on pärit 1660-ndatest aastatest. Samast sajandist on pärit ka Uggla, Brunow, Stierncreutz ja von Franck aadlisuguvõsade hauavapid.

Kiriku küünlalühtrid on saadud kingitustena. Vanim, kiriku keskristil olev messingist lühter pärineb 18. sajandist.

Kirik ehitati algselt ristkülikukujuliseks ja selle sisemine katus oli tellistest võlvitud. Kiriku pealöövi altarist vasakul ehk põhjapool oli käärkamber ja lõuna- ja lääneosas võis olla relvakamber ehk kiriku esik.

Suurimad muudatused leidsid kirikus aset 19. sajandi keskel, kui ehitati kirikule nurgeline käärkamber ning kirik muudeti ristikujuliseks Engeli ja Lohrmani jooniste järgi ning kirik sai historistliku ilme. Kiriku altarpildi "Jeesus ristil" maalis B. A. Godenhjelm aastal 1851.

Kirik taastati 1933. aastal professor Carolus Lindbergi kavandi järgi, kuid juba järgmisel aastal hävitas tulekahju oreli ja kiriku siseosad nii, et uus remont oli taas vajalik.

Käärkambris tehti põhjalik remont aastal 1982.

Aastatel 1992–1993 tehti arhitekt Erkki Pitkäranta kavandi järgi kiriku siseruumides põhjalik uuendustöö. Kiriku kooriosa sisustati vastavalt praegustele vajadustele, muu hulgas altarilaud tõsteti seinast eemale nii, et kirikuõpetaja võiks altarilaua taga seistes teenida. Kantsli rekonstrueerimise käigus avastati vanade värvikordade alt vanad pühakute maalid. Kantsel otsustati konserveerida. Selle värvidest lähtuvalt värviti kogu kirik uuesti.

Meie kiriku neljas orel on aastast 1993. Orel on ehitatud Janakkalas Martti Porthani oreliehitusettevõttes. See on täismehaaniline 40 registriga instrument ja esindab põhja-saksa barokistiili. Oreli eeskujuks oli 1660. aastal valmistatud instrument. Orelil on peaaegu 3000 vilet, väikseimad 10 millimeetrit ja suurimad üle 5 meetri pikad.

Aastal 1785 valminud kellatorn on kuulsa kirikuehitaja Martti Tolpo töö. Eelmine täielikult puidust kellatorn oli ehitatud 17. sajandi keskel. Kirikukellad pärinevad 17. ja 18. sajandist.

Meie kiriku tekstiilidest on vanimad 1930. aastatest. Enamik tekstiile on saadud kingitustena.

Püha Laurentsiuse kirikut ümbritseb kaunis surnuaed, mille käiguteedel võib kuulda sadade aastate pikkust ajalookahinat alates 18. sajandist. Keskajal maeti surnud kiriku põranda alla. See komme lõppes Janakkalas 18. sajandi lõpuks. Vanade hauaplatside ümber olevad rauast aiad või ketid meenutavad aegu, mil haudu kaitsti karjaloomade eest. Kuni 20. sajandi keskpaigani võis köster ja kirikuteener saada palgaks muuhulgas kalmistute heina ja karjatada  kalmistul loomi. Hauaplatside aedade jaoks ehitati kivist vundamendid. Puitaiad mädanesid järk-järgult ära, ainult rauast aiad jäid alles. Sellest sai alguse haudade äärekivide kultuur. Kalmistu vanimad matmisalad asuvad kiriku ümber. Need moodustavad ajalooliselt ja kultuuriliselt olulise kalmistumiljöö, mida püütakse algsel kujul säilitada.

Kogudusel on peale selle kiriku ka kirikud Tervakoskis ja Turengis.

Sajandite jooksul on siin Püha Laurentsiuse hallkivikirikus kogunetud Jumala sõna kuulama. Pühapäeviti kell 10 toimub siin jumalateenistus, kuhu olete oodatud.

Meie koguduse sündmustest ja üritustest saab teavet veebilehelt www.janakkalanseurakunta.fi ja Turengi kogudusekeskusest.

Selle tutvustuse lõpupalvega soovib Janakkala kogudus teile kõigile õnnistust ja turvalist elutee jätku.

"Issand õnnistagu sind ja hoidku sind!
Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline!
Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu!
Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen."